Rull on 7-kuune inglise buldogi poiss, kes elab Tallinnas koos oma peremehe ja perenaisega. Oma hingelt on aga Rull maakoer ja tema ning tema pere lemmikkohaks on just nende maakodu. Rulli peremees töötab avalikus sektoris ja Rulli perenaine on inglise keele õpetaja. Vabal ajal meeldib neile kõigile koos looduses ringi uudistada ja avastada uusi kohti.
Kuidas Rull Teie perre sattus?
Olime ammu juba soovinud enda perre Inglise buldogi ja eelmise aasta lõpus see võimalus lõpuks avanes. Naljakas oli see, et meile oli kasvataja juba kutsika välja valinud, kuid kui me pesakonda vaatama läksime, me veel ei teadnud millise. Pesakonda nähes puges Rull kohe meile südamesse, aga seda me mainida ei jõudnudki, kui meile juba näidatigi kutsikat, kes meile broneeritud oli – Rulli.
Mis on tema lemmiktegevus?
Nagu ühele buldogile kohane, on tema lemmiktegevusteks magamine ja söömine. Samas aga meeldib Rullile väga meie maakodu aias ringi trallida ja seal rohu sees päikeselaigus magada. Lemmiksöök? Raske öelda kuna kõik, mida talle pakkuda, süüakse väga isukalt ära. Suureks maiuspalaks on aga siiski juust.
Lemmikmänguasi?
Puupulgad – ta on nende järele hull! Aga päris mänguasjadest on tema hetkelemmikuks Design by Lotte pehme piiksuv kala. Üldiselt tüdineb ta uutest mänguasjadest väga ruttu ja siis tuleb need vähemalt paariks kuuks ära panna, enne kui need uuesti huvitavaks muutuvad.
Kuidas ta teiste koertega läbi saab?
Rull on väga sotsiaalne ning tahab kõigiga sõber olla. Kuna ta ise nii sõbralik on, on tal raske aru saada, et mõni teine koer ei pruugi nii seltsiv olla. Tema firmaliigutuseks on uusi koeri või inimesi nähes ennast kõhuli maha visata ja siis sabaga vehkides nende poole roomata.
Kas tuleb meelde mõni eriti naljakas seik seoses Rulliga?
Ühel päeval jõudsin ma hilisel lõunatunnil töölt koju ja mulle tuli vastu üsna harilik rõõmus Rull sabaga vehkides ja käppa visates. Ainuke asi, mis erines tavapärasest, oli see, et terve ta koon oli mingi valge sodiga koos. Alguses ei osanud ma midagi arvata ja ega kahtlustada. Kui olime oma tavapärased tervitusrituaalid läbinud ja toas edasi liikusime sain ma aru, et see valge sodi oli krohv. Nimelt oli meie eeskujulik Rullikene otsustanud ära süüa esiku ja elutoavahelist seina. Õnneks polnud ta siiski sellega veel väga kaugele jõudnud. Kui ma siis üritasin teda selle pärast noomida, muutus ta aina rõõmsamaks – ta oli ilmselgelt oma saavutusega väga rahul.
Mida tähendab lemmiklooma omanikuks olemine Teie jaoks?
Lemmiklooma omanikuks olemine on meie jaoks nagu lapsevanemaks olemine. Meil küll kahejalgseid lapsi veel pole, aga selles eest on meil üks neljajalgne. Me nimetamegi ennast tema emmeks ja issiks, mitte omanikeks. See võib ju mõnele veider tunduda, aga usun, et see paralleel on üsna loogiline – nii lapse kui ka lemmikulooma kasvatamine nõuab palju pühendumist, järjekindlust ja kannatlikust ning on suur vastutus. Samas on see armastus ja rõõm, mis sa vastutasuks saad, hindamatu
Rulli tegemisi saab jälgida Instargamis @rull_the_bulldog
