Puugid võivad ka koertele haigusi tuua

Ixodes ricinus(1)

Kevadpäikese toodud soojus on puugid aktiivseks muutnud ning on taas põhjust neist kirjutada, et meelde tuletada, millist ohtu nad endast kujutavad. Rohukõrtel istudes ja ohvrit oodates on puugid oma tegevuses küllalt kärmed ning suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge „haakida“, et siis inimese või looma nahal endale toitumiseks sobiv koht leida. Sageli on nahale kinnitunud puugid väga väikesed ning neid on raske märgata.

Need on puukide noorvormid – nümfid. Haigusi siirutavad aga nii täiskasvanud puugid kui nümfid. Seetõttu on ülioluline nii väikesed nümfid kui täiskasvanud puugid kiiresti avastada ja ohutult eemaldada. Mitte kunagi ei tohi seda teha aga palja käega, vaid näiteks spetsiaalsete puugieemalduskonksudega. Eemaldamisel ei tohi puuki pigistada, ega teda enne eemaldamist millegagi töödelda (ei õli, alkoholi ega millegi muuga). Seda, et puugid kannavad edasi haigusi, teavad kõik ja inimestele ohtlikest puukentsefaliidist ja puukborrelioosist on palju räägitud ja kirjutatud. Paraku ei pääse puukide poolt siirutatavatest haigustest ka lemmikloomad. Eriti ohustatud on koerad. Meie regioonis on enam-levinud puukide poolt siirutatavad haigused borrelioos ja anaplasmoos, kaitstud ei ole koerad aga ka erlihhioosi ja babesioosi eest.
Vaata ka puukide poolt levitava haiguse arengutsüklit.

Järgnevalt lühidalt eelnimetatud haigustest.

Borrelioos e. Lyme’i haigus on bakteriaalne nakkus, mida põhjustab Borrelia burgdorferi. Puugid kannavad seda haigustekitajat oma organismis ning koer nakatub, kui puuk koera verest toitub. Haigustunnused, milleks on enamasti palavikuhood ja vahelduv longe, tekivad sageli alles mitu kuud pärast nakatumist. Lonkamine võib küll paari päeva pärast kaduda, kuid ilmneb siis mõne aja pärast uuesti. Lonkamine ongi koertel peamiseks borrelioosi tunnuseks ning see justkui tekib ja kaob ning (n-ö kolib ühest liigesest teise). Borrelioosi nakatunud koera liigesed on valulikud ja turses. Koer võib olla loid ja õnnetu olemisega ning tema söögiisu on kadunud.

Anaplasmoosi korral tekivad nakatumise järgselt (haigustekitaja A. Phagocytophilum) haigustunnused: palavik (üle 39 °C), anoreksia, depressioon, kõhulahtisus, letargia ja põrna suurenemine. Osal loomadel võib esineda ka longet või närvinähtusid, kuid need võivad tekkida ka anaplasmoosiga sageli kaasneva Borrelia burgdorfer’i nakkuse tõttu.

Babesioos e piroplasmoos on hemolüütilise aneemiaga kulgev raske haigus. Puugi toitumisel satuvad haigustekitajad koera organismi, kus need kinnituvad vere punalibledele. Haigustunnusteks on palavik, nõrkus, isutus, kaalukaotus ning koer muutub aneemiliseks, põrn suureneb ning võib tekkida kollatõbi. Haiguse arenedes muutuvad haigustunnused raskemaks. Sageli kaasneb babesioosiga samuti puukide poolt siirutatav Ehrlichia canis’e nakkus.

Koerte erlihhioos kulgeb erinevates staadiumites: ägedas faasis tekib koertel palavik, söögiisu väheneb, kehakaal langeb ning tekivad probleemid silmades ja ninas. Äge faas võib ilma ravita paari nädalaga iseenesest laheneda, kuid ägeda faasi järgselt kujuneb välja alaäge faas, mil haigustunnused puuduvad ning see võib kesta kuid ja isegi aastaid. Tugeva immuunsusega loomad võivad sel ajal haigusest võitu saada. Nõrgematel loomadel võib aga välja kujuneda n-ö krooniline faas – haigestunud koeral on depressioon, palavik ja kaalulangus, nad on kahvatud ning kõhupiirkond võib muutuda tundlikuks. Kahjuks ei ole nende haiguste tunnused spetsiifilised ning neid ei ole sugugi lihtne vaid kliiniliste tunnuste põhjal diagnoosida. Kahtluse korra tuleks konsulteerida oma loomaarstiga, kes saab vajadusel teha vastava testi. Puugid levitavad haigusi ka kassidele. Meie regioonis esinevad need haigused kassidel siiski harvem kui koertel ega põhjusta enamasti nii raskeid terviseprobleeme. Näiteks esineb borrelioosi puhul kassidel enamasti vaid kerget longet, mis allub hästi ravile. Kasside babesioos on raskem haigus, mille puhul kassidel tekib isutus, kehakaal hakkab langema ning kassid muutuvad aneemiliseks. Vahel võib tekkida ka kollatõbi, kassid võivad oksendada ning neil on probleemid hingamisteedega. Erlihhioosi ja anaplasmoosi Euroopas aga kassidel peaaegu ei esine. Lemmikloomade tervis on nende omanike kätes. Tasub olla väga tähelepanelik ja lemmiku terviseprobleemide puhul alati nõu pidada oma loomaarstiga. Õigeaegne diagnoos on eduka ravi aluseks.

Puugihaigusi on lihtsam vältida, kui ravida. Kuna puukide poolt siirutatavaid haigusi on väga raske diagnoosida ja seetõttu ka keeruline ravida, on koertele vaja teha puugitõrjet.

Bayer Health Care on spetsiaalselt koertele loonud Advantix (toimeained imidaklopriid, permetriin) täpilahuse, mida kasutatakse puuginakkuse tõrjeks ja profülaktikaks, kaitstes koeri puukide siirutatavate haiguste poolt. Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahusega ravitud koertel ei saa puugid verest toituda ega seetõttu ka haigusi siirutada. Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahuse toime väljendub kahel viisil: kas hoides puugid üldse loomast eemal, või kui puuk siiski koera peale tuleb, on tal seal väga ebamugav ja ta ei saa koera peale jääda ega nahale kinnituda. Puuk võib küll proovida mõne minuti jooksul koera karvastikul ja nahal püsida, kuid see ei õnnestu ja ta kukub looma pealt maha. Sellest lühikesest kontaktist aga toimeks piisab – puuk saab oma doosi kätte ja sureb pärast koera pealt maha kukkumist. Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahuse kasutamine vähendab oluliselt puukide siirutatavatesse haigustesse nakatumise riski koertel. Lisaks hävitab Advantix (imidaklopriid, permetriin) täpilahus tõhusalt ka kirbud ja peletab eemale sääsed.

MITTE MANUSTADA KASSIDELE!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimisel või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu oma loomaarstiga. Ainult veterinaarseks kasutamiseks.

Lisainfot puukide, kirpude, sääskede ja nende tõrje kohta koertel saab inglisekeelselt veebilehelt www.advantix.info

4902