Arstidele ja loomaarstidele on ammu teada halva toitumise ja viletsa immuunfunktsiooni vaheline seos. Selle mõiste kirjeldamiseks on olemas inglise keeles isegi eraldi termin: „immunoparesis“. Kuni viimase ajani pole aga teada olnud, kuidas dieet koos teatud toitainetega saab turgutada immuunsüsteemi efektiivsust. Seda nimetatakse immunotoitumiseks – teadusharu, millest tõotab tulla haiguste ennetamise ja ravi tulevikulootus.

Enamik inimesi arvavad, et seedetrakti ülesandeks on tõidu lõhustamine ja toitainete imendamine. Kuid kas teadsid, et seedetrakt majutab ka üle 65% organismi immuunrakke? Seega ei tohiks suureks üllatuseks olla, et kodulooma õige toitumine ja hästitoimiv immuunsüsteem käivad käsikäes.

Nii on kirjeldatud olukorda 2011 aastal ilmunud ajakirja Topics in Companion Animal Medicine artiklis¹:

Elustaadiumist või loomulikult esinevast stressist tingitud nõrgenenud immuunstaatust iseloomustab väljastpoolt tulnud antigeenide töötlemise ja esitlemise võime vähenemine immuunrakkudele, mille tulemuseks on vähem tõhus või muutunud immuunvastus, mis tõstab vastuvõtlikkust infektsioonidele, autoimmuunhaigustele ja vähile. Lisaks vajalike toitainete võimaldamisele võib dieet aktiivselt mõjutada ka immuunsüsteemi…

Immuunsüsteemi retseptorid soolestikus on primaarseks sihtmärgiks läbi dieedi toimivale immunomodulatsioonile. Dieet mõjutab immuunsüsteemi mitmel tasandil, alates põhitoitainetega varustamisest, seejärel varustades kõrgemal tasemel võtmetoitainete, nagu proteiini, vitamiinide ja mineraalidega, ja lõpetades kitsamalt suunitletud immuunsüsteemi moduleerimisega.

Loomaomanikud saavad kasu lõigata sellest vajalikust teabest ja kindlustada, et nende koera või kassi dieet võimaldab kõiki neid „kõrgema taseme võtmetoitaineid“.

Proteiinid ja aninohapped lemmikloomatoidus
Arginiini (aminohape) toidulisandina on seostatud T-raku immuunfunktsiooni tõusuga. T-rakud suunavad ja reguleerivad organismi immuunvastust ja/või ründavad otseselt infektsioone ja vähki. Kuna arginiini sisaldust ei pea avaldama lemmikloomatoidu pakendil, siis on raske määratleda, kui palju aminohapet konkreetne toit sisaldab. Kuid teatud koostisained nagu linaseemned, sojaoad, kana, lõhe ja munad sisaldavad suures koguses olulisi toitaineid. Otsige toitu, kus need komponendid on pakendil kirjas koostisainete nimekirja eesotsas.

Rasvhapped lemmikloomatoidus
Arahidoonhapet (AA) peetakse põletikku soodustavaks rasvhappeks. Optimaalselt toidus sisalduvad omega 3 rasvhapped eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) konkureerides AA-ga võivad vähendada prostaglandiinide, leukotrieenide, tromboksaanide ja prostatsükliinide tootmist ja seeläbi vähendada organismis põletikku. On teada, et pidev alaäge põletik mängib ebasoodsat rolli peaaegu kõiki tüüpi krooniliste haiguste, sealhulgas artriidi, vähi ja diabeedi puhul. Omega 3 rasvhappeid leidub suurel hulgal teatud kalaõlis ja linaseemnetes. Kassidel ja vähemal määral ka koertel on raskusi linaseemnest pärinevate omega 3 rasvhapete metaboliseerimisega.

Antioksüdandid lemmikloomatoidus
Paljud vitamiinid ja mineraalained (nt. A,C ja E-vitamiinid, seleen, tsink) on teada-tuntud võimsad antioksüdandid, mis kaitsevad organismi vabade radikaalide poolt põhjustatud kahjustuste eest. Vabad radikaalid on loomulikud ainevahetuse lõpp-produktid. Seega peaks lemmiklooma dieet alati sisaldama küllaldases koguses antioksüdante. Need toitained on eriti tähtsad siis, kui lemmikloom on haige, sest vabade radikaalide tootmine võib kahaneda järsult kui organism on stressi mõju all. Ideaalne oleks, kui vitamiinid ja mineraalained esinevad lemmikloomatoidu koostisosade nimekirjas puu- ja köögiviljade ning teiste naturaalsete komponentide kujul.

Viide: 1. Emerging paradigms in immunonutrition. Satyaraj E. Top Companion Anim Med. 2011 Feb;26(1):25-32.
Allikas: http://www.petmd.com/