Tööliin vs näituseliin
Maiaga jalutades saan väga tihti vastata sellistele küsimustele: Mis tõugu ta on? Kuidas labrador nii peenike on? Kindel, et ta ikka on puhtatõuline labrador?
Jah, Maial on tõutunnistus, mis ütleb, et ta on puhast tõugu labradori retriiver. AGA. Aga Maia on hoopis teistsugune labrador kui need, keda oleme tavaliselt nägema harjunud. Maia on tööliini labrador. See tähendab, et tema aretuses ei ole pööratud tähelepanu tõustandardile vastavale välimusele, vaid hoopis jahiinstinktile ja töövõimele.
Labradori retriiverit kui tõugu on ametlikult ikkagi üks, kuid on tekkinud tõu eesmärgipärane alamjaotus: tööliini labrador ja näituseliini labrador. Tööliini labradori kutsutakse veel ka jahiliini labradoriks. Lisaks kasutatakse nimetusi Ameerika (tööliin) ja Inglise (näituseliin) labrador. Alamjaotused on tekkinud tulenevalt aastakümnete pikkusest aretustööst, kus näituseliini puhul pööratakse tähelepanu kindlale välimikule ja temperamendile ning tööliini puhul heale töövõimele.
Tööliini labradori välimus:
- Kehaehituselt kerge, sale, atleetlik
- Jalad on pikad ja peenikesed, mis teevad kehaehituse veelgi atleetlikumaks
- Pea on piklik, peenike, koon on pikk ja sujuva üleminekuga otsmikule, kael on peenike ja pikk
- Aluskarv puudub, karv on sile, lühike ja küllaltki õhuke
- Saba on pikk ja peenike, kohati võib kaardus olla
Näituseliini labradori välimus:
- Kehaehituselt jässakas, raskem, tugev
- Pea on lai, koon keskmise pikkusega ning on nähtav selge üleminek koonult otsmikule, tugev ja jõuline kael
- Karvastik on tihe, olemas nii alus- kui pealiskarv
- Keskmise pikkusega sirge ja lai saba
Iseloomult on tööliini labrador üldiselt veidi energilisem ja aktiivsem kui näituseliini labrador. Labradori on väga lihtne õpetada, olgu ta siis töökoer või mitte, kuid tööliini labradoril on kaasasündinud jahiinstinkt. Jah, näituseliini labradorid saavad olla väga head jahikoerad, kuid seda instinkti ja innukust, mis tööliini koertel on, seda õpetada ei saa.
Labradoride eripärad
On teada-tuntud fakt, et labradorid on väga aplad ja teeksid maiustuste nimel kõike. Tööliini koertel aga ei ole nii suurt isukust, neid motiveerib pigem mänguline preemia. Ärge saage valesti aru, Maiale väga maitsevad maiused ja loomulikult trikitab ja töötab ta nende nimel eeskujulikult, aga mänguasi või mäng preemiana on see, mis ta silmadesse erilise pilgu ja sära toovad. Toit ei ole tema jaoks kunagi esikohal olnud – kui kõht on täis, lõpetab ta söömise, isegi kui kaussi midagi alles jääb.
Maia puhul veel eriline võrreldes teiste labradoridega, keda ma kohanud olen, on see, et ta ei otsi väga hellust. Kodus ja tuttavate inimestega ta naudib paisid ja lõua alt sügamist, kuid tänaval teda võõrad enda juurde vilistamise või muude kutsuvate häälitsustega meelitada ei saa – Maial lihtsalt on huvitavamaid asju teha ja nuusutada, kui pai saada. Ta on meeletult sõbralik koer nii inimeste kui teiste loomadega (nagu kõik labradorid üldiselt), seega kui meid Tallinna tänavatel kohtate, siis ärge solvuge, et Maiat teie pakutavad paid väga ei huvita 😉
Tekst: Laura Varandi
