Päikesepoisist Bonzost jutustab lähemalt tema perenaine Elisabeth. Ette rutates võib öelda, et tegemist on väga vahva ja nutika koeraga,kelle tegemisi jälgib Instagramis ligi 1600 inimest.
Bonzo tutvustus.
Bonzo on 4- aastane beagle poiss, kes on äärmiselt nutikas ning tahab saada palju tähelepanu. Talle meeldib kogu aeg inimese kõrval olla ning igal pool kaasas käia. Autoga sõitmine on üks tema lemmiktegevusi. Minu elukaaslane vahest vajutab kurvides rohkem gaasi, et Bonzol lõbusam oleks ja siis on näha, kuidas ta kaasa kallutab, mis on ääretult naljakas. Tõeline autofänn! Vahest, kui ta meil plehku paneb ja tahab, et me teda taga ajaks, siis peab lihtsalt auto ukse avama ja ta on nagu välk autos. Meil on olemas ka autotraksid, mis on crash-testi läbinud, seega teame, et kui ta meiega autos on ,siis temal on sama ohutu nagu meil.
Autosid meeldib talle vaadata ka telerist.Hea meelega istub ta meie kõrval ja vaatame koos vormelite võistlust. Vahel, kui ta tüdineb, läheb ta ise ekraani ette ja istub sinna ette, justkui nõudes, et vaadake parem mind ja tegelege minuga!
Meie pere parim vabaaja tegevus on see, kui saab Bonzoga kuskile seiklema minna. Ühised tegemised ja seiklused teevad meid lähedasemaks. Aga ta on ka siis rõõmus, kui saab terve puhkepäeva koos meiega magada ja puhata.
Beaglele omaselt on tal hea haistmine. Tema nina veab teda igale poole, ka sinna, kuhu vaja poleks. Näiteks rannas olles on lindude korjused tema lemmikud. Metsas tahaks meie jahimees iga jälje järgi minna. Sellepärast on tal ka gps-seade alati kaelas, kui ta lahtiselt jookseb. Paar korda on ta sellise vembuga hakkama saanud, et oleme pidanud teda terve öö otsima ja muretsema. Ükskord, kui ta metsast üles leidsime, oli tal küljes üle 60 puugi. Peale seda otsustasime, et kindlam on gps-i kasutada ning õnneks nüüd ei ole ka suuremaid kadumisi meil olnud.
Kui tavaliselt on beagled meeletult aktiivsed ning teevad vahest ka pahandusi, siis Bonzo enamasti kodus olles magab. Kõige rohkem meeldib talle voodisse teki alla pugeda ja kui hommikul üles tõusen , et tööle minna, siis ta ei ole nõus veel ärkama. Isegi vabal päeval, kui ta teab, et saab seiklema minna, tahab ta magada lõunani ja tuleb alles hiljem voodist välja. Vahest ei tule ta voodist enne välja, kui kõht on juba väga tühi. Näiteks kella kolmeni päeval põõnata pole tema jaoks mingi kunst.
Kui päike ka veel peale paistaks, oleks tema elu puhas õnn. Ta ainult nohiseks ja näeks lõputult und. Tema lemmikud kohad magamiseks on alati need, kus paistab päike. Bonzo on tõeline päikesejänku.
Kuidas Bonzo meile kolis.
Meil ei olnud tegelikult plaanis üldse teist koera võtta, kuna meil oli juba üks väga intelligentne krants Nublu, kes oli meie jaoks nagu inimene. Ta ei vajanud mingit kasvatust ja mõistis meid poolelt sõnalt. Ta lihtsalt oskas ja tegi kõike mida vaja. Tema ema oli puhtavereline taks, kellele naabri väike terjer kutsikad tegi ja sealt tuligi selline vahva koer nagu Nublu.
Küll aga tahtis meie vanaema omale koera võtta ning kinnisideena soovis ta täpselt sellist suurust ja värvust koera nagu tal kunagi oli, ehk siis variandid olidki, kas beagle või jack russelli terjer. Mõlemad kandidaadid tundusid meile parajalt hullud ning meeletult aktiivsed, aga no vana inimene teeb ikka seda, mida ta tahab ja nii ta võttiski salaja beagle kutsika.
Lõppes see kõik sellega, et juba nädala pärast sain ma Bonzo endale, kuna vanaema ei suutnud temaga sammu pidada ning kutsikas oli juba kõik tapeedid ja liistud ka majas nahka pannud. Peale seda, kui Bonzo sai piisavalt tegevust ja hakkas kutsikakoolis käima, enam ta pahandusi ei teinud ning temast sai täiesti eeskujulik koerapoiss. Peale aastaseks saamist sai tema lemmiktegevuseks hoopis kodus magamine ning kaheseks saades oli lõpp ka plastmassi söömisel, mis tundus varem tema lemmiktoit olevat. Kus iganes tal õnnestus mõni plastikust toidupakend ära varastada, näris ta selle väikesteks tükikesteks ja meile tundus, et suurem osa sellest oli kadunud tema soliidsesse kõhukesse.
Praeguseks on ta aga halvad kombed maha jätnud ja võiks ta kandideerida ühtviisi Eesti kõige leebema ja kuulekama, aga ka kõige laisema ning mugavama koera tiitlile.
Lemmiktegevus.
Kõige rohkem meeldib Bonzole autoga sõita ja metsas joosta, kodus meeldib talle aga kõige rohkem magada ja süüa.
Hiljuti avastasime tema jaoks arendavad mänguasjad ning vabal päeval mängime natuke ka nendega. Ujuda Bonzole eriti ei meeldi, kuna jalad ei ulatu põhja, aga näiteks purjetada talle meeldib! Selle õppis ta Nublult, kes oli poole kohaga laevakoera ametis. Merel on tore ja vahest saab ka kuskile saarele jooksma minna, millest saab alati põnev seiklus.
Lemmiksöök.
Lemmiksöögiks on vaieldamatult kana, selle lõhn lihtsalt ajab ta hulluks. Kui keegi peaks ütlema sõna “kana”, siis ta saab kohe aru, millest jutt. Grillkana lõhn ajab ta tavaliselt segaseks, seda proovime salaja süüa nii, et tema ei näe. Vahest saab mõne pala, aga enamasti proovime talle ikka eraldi kanafileed keeta, kui teda rõõmustada tahame.
Igapäevaselt sööb ta teraviljavabasid kõrge lihasisaldusega krõbinaid ning kvaliteetseid konserve. Kui kuni kaheaastaseks saamiseni meeldis Bonzole toidukarpe varastada ja puruks järada, siis praegu on meie laiskvorstiga see mure, et ta ei viitsi isegi konti närida ja seega kipub ka hambakivi ligi hiilima.
Viimasel ajal ei ole ta midagi närida viitsinud peale porgandite, mis talle on väiksest peale meeldinud. Ta on ainult selliseid asju tahtnud, mida saab kohe ära süüa, aga õnneks hiljuti hakkas ta ka seakõrvu närima, need ikka väga maitsevad talle. Tähtis on see, et ta ikkagi näriks midagi, sest see puhastab hambaid. Vahepeal pidime tal kaks korda päevas hambaid pesema, kuna tal lähevad kergelt hambad kollaseks.
Lemmikmänguasi.
Tema lemmikuteks mänguasjadeks on erinevad karvased linnud aga kõige lemmikum on part, mis sarnaneb päris pardile ning kui peale vajutada, siis prääksub ka. Tal on ka veel paar lindu, mis on köie otsas ja millega ta samuti heameelega mängib. Pallid ei ole talle kunagi erilist huvi pakkunud. Maiuseid meeldib talle otsida nii lauamängu kui palli seest.
Kas seda just mänguks pidada, aga tema ülevoolav nutikus on meile parajaks nuhtluseks olnud. Tuttavad, kes esimest korda külla tulevad, ei saa meie esikuust lahti, sest link käib hoopis alt üles. Elukaaslane pidi luku tagurpidi keerama, sest Bonzo õppis mõlemat välisust avama juba kutsikana. Vähe sellest, ta oskab käpaga ka snepperluku lahti keerata.
Kui ta tahab lauale pääseda, toob ta enda seljas tassides tooli õigesse kohta. Toolide seljas ringi liigutamisega näitab ta vahel ka lihtsalt oma head tuju ja vallatust.
Teiste koertega läbisaamine
Bonzo saab enamasti kõigiga läbi, ainult väga suuri koeri ta kardab ning hakkab nende peale urisema ja haukuma. See tuleb hirmust, kuna üks suurem koer ehmatas teda kunagi ja peale seda on ta nende suhtes väga ebausaldav. Tal on üks hea sõber, kellega ta müramas käib ja kes on ka suurt kasvu, kuid teda ei ole ta kartma hakanud. Selleks, et pelgusest üle saada, peab ilmselt tihedamini hakkama koerteplatsidel käima.
Naljakas seik Bonzoga
Nalja saab meie päikesepoisiga kogu aeg. Ta suudab ikka ja veel üllatada. Enamasti on ka siis palju nalja saanud, kui ta on meil plehku on pannud ja teda metsas taga ajame. Siis on see ikka tõeline trenn.
Ükskord, kui metsas lagendikul kändude peal istusime ja puhkasime, siis ta andis haugatusega märku, et on aeg edasi liikuda. See aga kajas nii hästi, et ta arvas, et teine koer haugub kuskil ja siis ta hakkas iseenda kaja peale haukuma. Tõeliselt nutikas.
Aga igapäevaselt saab tema üle ikka naerda, kui ta näiteks magamise ajal pesast välja prantsatab. Vahest ma peidan end ukse taha ja kutsun teda, siis ta otsib mind taga ja käib ohmu näoga edasi-tagasi ning ei leia üles. Viimasel ajal ta kahjuks on selle nalja juba läbi hammustanud ning vaatab kohe ukse taha.
Mida tähendab lemmiklooma omanikuks olemine minule?
See tähendab suurt vastutust ning seda, et sa suudad oma loomale tagada sellise elu, millest iga lemmik unistab. Koer vajab pikki jalutuskäike, kvaliteetset sööki ja piisavalt ajutegevust. Minule on täiesti vastuvõetamatu, kui keegi võtab endale koera selleks, et panna ta ketti istuma. See on minu meelest ääretult kurb ning ma loodan, et meie loomapidamise kultuur areneb nii kaugele, et ükski karvik ei peaks unistama pikkadest jalutuskäikudest ja peremehest, kes teda tõeliselt armastab.
Koerale valmistab kõige rohkem rõõmu see, kui ta saab oma peremehega koos olla. Vahet ei ole kas see on siis teleka vaatamine, aiatööd, jalutamine või matkamine.
Bonzo tegemisi saab Instagramis jälgiga @beaglebonzo
