Sellel nädalal jutustab oma koerast Printsist Agnetha Roosimaa. Prints on väga eriline Eesti koer, kuna teda jälgib Instagramis ligi 9000 inimest!!!
Kaheaastane valge jääkaru Prints on hetkel Eestiski suurt populaarsust kogunud West Highland White Terrier tõugu. Talle on omane väga pehme karv, mis tuleneb sellest, et seda ei ole kunagi välja nii-öelda “kitkutud”. Harilikult on highland terrieritel siiski karm karv, eriti näituse- ning aretuskoertel. Suured tänusõnad ka Printsu groomerile Olgale Tallinna Grooming Salon’ist, kes oskab talle armsa karupoja välimuse anda. Sellega mina hakkama ei saaks.
Prints sattus meie perre läbi juhuse. Lapsepõlves oli peres Saksa lambakoer, kuid pärast tema teise ilma lahkumist ei olnud plaanis uut koera võtta. Mitmeid aastaid hiljem ühel suvisel päeval sattusin internetis lugema kolmekuuse väikese valge kutsika kohta, kes ootab ikka veel endale uut pere. Edasi kulges kõik kuidagi loomulikult – sõit Tallinnast Pärnusse ja tagasi ning uus pereliige oligi kodus. Kuna tema isa nimi on Harry hakkasime teda ennast kutsuma Printsiks.
Iseloom on tal oma nimele vägagi kohane. Ta on toitude suhtes väga valiv, krõbinaid ei soovi nähagi. Toidu valmistan ise paariks nädalaks ette ning panen sügavkülma. Varahommikul kell 5 annab ta käpaga kraapides märku, et soovib voodisse kaissu. Õhtuti enne magamajäämist tirib oma lemmikmänguasja Mõmmi pesasse. Mõmmi on tema kõige esimene mänguasi, mis ta meie kodus sai. Üleüldse meeldivad talle väga mänguasjad ning vahest salaja tirib ta pere kõige pisema liikme pehmeid kaisuloomi enda pesasse. Prints teab alati täpselt, mis kell on ning nõuab jalutuskäike iga päev samal ajal. Kui teeme naabruskonnas pikemaid tiire või sõidame hoopis uut paika avastama sirutab ta ennast kõrgeks, hoiab saba püsti ning kõnnib uhkel sammul ringi nagu ühele printsile kohane.
Suured koerad talle väga ei meeldi, kuna kutsikaeas naabruskonnas jalutades ründas meid suur ilma rihmata koer. Väiksemaid sõpru on tal palju, kellega mängida. Ja kui ta vaid teaks, kui palju sõpru on tal veel Instagramis.
Koeraga koos elamine on minule kui koeraomanikule palju õpetanud. Läbisime Printsuga kutsikakooli ning alustasime ka trikitundidega. Olen õppinud tundma koerte “keelt” ning jagan teadmisi ka teistega. Näiteks on väikestel lastel tavaks Printsu nähes kiirelt tema poole joosta ning pead silitama hakata, mida koerad võtavad kui alistumist.
Lmmikloomad toovad ellu juurde suure hulga rõõmu. Prints tervitab kõiki, kes päeva jooksul koduuksest sisse astuvad alati suure tantsuga, ta on väga seltsiv ning naudib oma perega koos olemist. Lemmiklooma omanikuks olemine on ka suur vastutus – tuleb arvestada ootamatute väljaminekutega ning meeles pidada, et loom on siiski elusolend ja pereliige. Enne lemmiku võtmist tuleb alati arvestada elu ootamatustega – teda ei saa niisama ära anda. Mul on alati kahju kuulda, kuidas lemmikloomi näiteks kingitakse või kolimise tõttu hüljatakse.
Printsi tegemisi saab jälgida instagramis #estonianwestie
